KALEVALA

Kalevala sisu

1.-2. Runo
Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema pĂ”lvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tĂŒkkidest saab maa. VĂ€inĂ€möinen sĂŒnnib vee-emast. Sampsa Pellervoinen kĂŒlvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja pĂ€ikese paistmist. VĂ€ike mees tĂ”useb merest ja raiub tamme. Kuu ja pĂ€ike pÀÀsevad jĂ€lle paistma.

3.-4. Runo
Joukohainen lÀheb teda oma tarkusega vÔitma, kuid kaotab. VÀinÀmöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehÀdas lubab ta oma Ôe Aino VÀinÀmoisele naiseks.Aino uputab enda.

5.-7. Runo
VĂ€inĂ€möinen lĂ€heb Joukohaise Ă”de merest pĂŒĂŒdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa Ă”nge otsa, kuid kala lipsab kĂ€est merre. Ta lĂ€heb kosima PĂ”hjala neidu. KĂ€ttemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega VĂ€inĂ€möise hobust. VĂ€inĂ€möinen kukub vette. Kotkas nĂ€eb teda ja kannab ta PĂ”hjala randa, kust PĂ”hjala emand Louhi ta oma koju viib ning teda hĂ€sti kohtleb. VĂ€inĂ€möinen igatseb siiski koju ja lubab koju jĂ”udes saata sepp Ilmarise Sampot taguma. MÔÔgatagujale lubatakse tasuks PĂ”hjala neid.

8.-9. Runo
Tagasiteel kohtab VĂ€inĂ€möinen PĂ”hjala neidu ja palub teda endale naiseks tulla. TĂŒdruk seab aga tingimuseks mitmete raskete ĂŒlesannete tĂ€itmise. Venet raiudes lööb VĂ€inĂ€möinen kirvega endale pĂ”lve. Vanajumal paneb oma loitsudega tema verejooksu kinni.

10. Runo
VÀinÀmöinen saadab vÔlujÔudu kasutades Ilmarise vastu selle tahtmist PÔhjalasse. Ilmarinen taob Sampo valmis ja PÔhjala emand kÀtkeb selle PÔhjala kivimÀkke. Siiski peab ta koju pöörduma ilma talle tasuks lubatud mÔrsjata.

11.-12. Runo
LemminkĂ€inen lĂ€heb Saare suursugust neidu kosima, heidab nalja tĂŒdrukutega ja röövib Kylliki. LĂ”puks hĂŒlgab ta Kylliki ja lĂ€heb kosja PĂ”hjala neiule. Ta laulab iga mehe PĂ”hjala mehe toast vĂ€lja; ainult ĂŒhe, karjase, jĂ€tab ta laulmata.

13.-15. Runo
LemminkĂ€inen kosib Louhi tĂŒtart, kes kĂ€sib tal kinni pĂŒĂŒda Hiie hirve, siis tulisuise Hiie ruuna ja kolmandaks luige Toonela jĂ”elt. KĂ€ttemaksu haudunud karjane tapab LemminkĂ€ise ja heidab ta Toonela jĂ”kke. Ema saab mĂ€rgi oma poja surmast ja lĂ€heb teda otsima. Ema riisub poja tĂŒkid Toonela jĂ”est kokku, sobitab need kohale ja Ă€ratab poja loitsude ning vĂ”iete abil uuesti ellu.

16.-17. Runo
VÀinÀmöinen hakkab venet ehitama ja kÀib Toonelas palumas vene ehitamiseks vajalikke sÔnu, mida talle aga ei anta. VÀinÀmöinen saab puuduvad sÔnad surnud teadjamehe Antero Vipuse kÔhust ning ehitab vene valmis.

18.-19. Runo
VĂ€inĂ€möinen purjetab oma uue venega PĂ”hjala neidu kosima. Ka Ilmarinen lĂ€heb kosjateele. PĂ”hjala neid valib Sampo taguja. Ilmarinen saab hakkama kolme vĂ”imatuna tunduva katsega: kĂŒnnab esmalt ĂŒles ussipĂ”llu, toob koju Toone karu ja Manala hundi ning lĂ”puks pĂŒĂŒab ka suure haugi Toonela jĂ”est. Louhi lubab oma tĂŒtre Ilmarisele.

20.-25. Runo
PĂ”hjalas tehakse ettevalmistusi suureks pulmapeoks. LemminkĂ€inen ĂŒksi jĂ€etakse kutsumata. Peigmees oma kaaskonnaga saabub PĂ”hjalasse. KĂŒlalisi kostitakse rikkalikult. VĂ€inĂ€möinen laulab ja tĂ€nab pererahvast. MĂ”rsjat valmistatakse minekuks ja jagatakse nĂ”uandeid tulevaseks eluks. Ka peigmehele antakse head nĂ”u. MĂ”rsja jĂ€tab jumalaga oma kodustega ja lĂ€heb Ilmarisega Kalevalasse. Saabutakse Ilmarise koju, kus kĂŒlalisi jĂ€lle kostitatakse. VĂ€inĂ€möinen esitab tĂ€nulaulu.

26.-27. Runo
LemminkÀinen saabub kontvÔÔrana PÔhjala pittu ning nÔuab endagi kostitamist. Talle pakutakse rÀstikutega tÀidetud Ôllekannu. Peale loitsu- ja mÔÔgavÔitlust tapab ta peremehe.

28.-30. Runo
LemminkÀinen pÔgeneb sÔtta tÔusnud PÔhjala vÀe eest, peidab end Saarde ja elab Saare neidudega, kuni on sunnitud pÔgenema Saare armukadedate meeste eest. LemminkÀinen leiab oma kodu mahapÔletatuna ja ema kaugelt laanest peidupaigast. Ta lÀheb PÔhjalasse kÀttemaksuretkele, kuid peab peagi koju pöörduma.

31.-34. Runo
Untamo tĂ”stab sĂ”ja oma venna Kalervo vastu ja Kalervo soost jÀÀb jĂ€rele poeg Kullervo. Üleloomulike jĂ”udude abil suudab ta nurjata kĂ”ik temale antud tööd. Untamo mĂŒĂŒb poisi Ilmarisele orjaks. Ilmarise emand paneb Kullervo karjaseks ja kĂŒpsetab pilkeks temale kivi leivapĂ€tsi sisse. Kullervo murrab oma noa kivi vastu. KĂ€ttemaksuks ajab ta karja sohu ja metsaelukad karjana koju. LĂŒpsma minev emand kistakse tĂŒkkideks. Kullervo pĂ”geneb. Ta leiab metsast oma vanemad, kuid kuuleb, et Ă”de on kadunud.

35.-36. Runo
Isa saadab Kullervo maksusid viima. Tagasiteel kohtab ta oma Ôde, keda ta Àra ei tunne ja vÔrgutab tolle. Kui asi vÀlja tuleb, uputab Ôde end jÔkke. Kullervo lÀheb kÀttemaksuteele. Kui Untamo vÀgi on surmatud, pöördub ta koju, kuid leiab oma omaksed surnuna. Kullervo tapab end.

37. Runo
Ilmarinen leinab kaua oma surnud naist ja taob siis endale kullast naise. Kuldneitsi on siiski kĂŒlm kui jÀÀ. VĂ€inĂ€möinen hoiatab noorsugu kulda kummardamast.

38. Runo
Ilmarinen saab korvi PĂ”hjala noorimalt tĂŒtrelt ja röövib tolle. TĂŒdruk kiusab Ilmarist kuidas jaksab ja Ilmarinen laulab ta lĂ”puks kajakaks. Ilmarinen jutustab VĂ€inĂ€möisele, millist rikkust Sampo PĂ”hjalale toonud on.

39.-41. Runo
VÀinÀmöinen, Ilmarinen ja LemminkÀinen lÀhevad PÔhjalast Sampot röövima. Reisimehed jÔuavad kosele, kus nende vene suure haugi selga kinni jÀÀb. VÀinÀmöinen tapab haugi ja ehitab selle lÔualuust kandle, mida paljud katsuvad, aga keegi ei suuda mÀngida. VÀinÀmöinen vÔlub oma mÀnguga kÔik elusolevused Àra.

42.-43. Runo
PĂ”hjalas uinutab VĂ€inĂ€möinen kandlemĂ€nguga kogu PĂ”hjala vĂ€e ja Sampo viiakse venesse. PĂ”hjala vĂ€gi Ă€rkab ja Louhi saadab mitmesuguseid takistusi röövijate teele. Siiski pÀÀsevad nad kĂ”ikidest takistustest lĂ€bi, kuid kaotavad kandle merre. PĂ”hjala emand varustab sĂ”javene ja lĂ€heb Sampo-viijaid taga ajama ning muudab end hiigelkotkaks. VĂ”itluse keerises Sampo puruneb ja selle tĂŒkid langevad merre. Osa Sampo tĂŒkkidest jÀÀb mere saagiks, osa uhub meri randa kogu Soome rikkuseks. Louhile jÀÀb vaid paljas kaas ning nĂ€ljapajuk.

44. Runo
VÀinÀmöinen otsib asjata merre kadunud kannelt. LÔpuks ehitab ta selle asemele kandle kasepuust, mille mÀnguga ta lummab jÀlle kogu eluslooduse.

45.-46. Runo
Louhi saadab Kalevala rahva hÀvinguks mitmesuguseid tÔbesid, kuid VÀinÀmöinen suudab neist kÔigist jagu saada. Louhi saadab karu karja murdma aga VÀinÀmöinen tapab tolle. Peetakse kombekohased karupeied.

47.-48. Runo
PĂ”hjala emand peidab kuu ja pĂ€ikese ning varastab tule. Ülijumal Ukko lööb tuld uueks kuuks ja pĂ€ikeseks, kuid tuli kukub suure kala kĂ”htu. VĂ€inĂ€möinen pĂŒĂŒab Ilmarise abiga kala ja paneb tule inimesi teenima.

49. Runo
Ilmarinen taob uue pÀikese ja kuu, kuid ei jÔua panna neid valgust andma. Peale vÔitlust PÔhjala vÀega pöördub VÀinÀmöinen tagasi, et tellida Ilmariselt vÔtmed, mille abil pÀike ja kuu PÔhjala mÀest vangistusest valla pÀÀstÀ. Ilmarise töötades laseb Louhi kuu ja pÀikese tagasi taevasse.

50. Runo
Marjatta saab palukamarjast poja, kes sĂŒnnib metsas. Poiss kaob kohe, kuni ta leitakse soost. VĂ€inĂ€möinen mĂ”istab isata lapse surma, kuid poolekuune poiss hurjutab teda vÀÀra kohtumĂ”istmise pĂ€rast. Poiss ristitakse Karjala kuningaks. VĂ€inĂ€möinen lahkub vaskse venega ennustades, et teda veel kord igatsetakse uue Sampo saatjana, uue pĂ€eva pÀÀstjana ja uue laulu lauljana.

top